Hommikupoolikul käisime Patawa joal. Viimati käisin seal kuivaperioodil; nüüd oli kosk palju veerohkem, valge vaht ja tormlev vool. Köha tõttu ei olnud plaanis päriselt ujuma minna, kuid kärestikus ringi sumbates õnnestus sellegipoolest päris märjaks saada. Külmast muidugi juttu ei olnud, ilm oli päikeseline ja olemine kose ümber paradiisjas.
Pärastlõunal tegin pika päevase uinaku, tervisele justkui. Kuna sel ajal päevast kütab päike mu tuba ärkasin higiloigus suulakke kleepunud keelega, aga uinakust ei puudunud siiski ka oma kosutavus. Keel on ju ometi suulaest kergesti eraldatav - sõõmu veega näiteks, või lakibensiiniga.
Õhtul toimus võrdlemisi piinlik sünnipäevasündmus laagrirahvaga. Sõime maitsvat kooki ning jõime talutavat tshiili veini. Tegelikult oli Ruth lubanud teha watapa’d, kuid nädalavahetusel oli palju tegemist grupi turistidega ning pühapäeva õhtuks oli ta väsinud ning Otile krevetiroa valmistamine lipsas meelest. Veini pidin ka suuremalt jaolt üksi ära jooma, kuna keegi teine ei olnud suuremas ‘võtmistujus’. Frederic on ära reisil.
Parim osa sünnipäevast oli hubane võrkkiikumine parimas seltskonnas hilisõhtul pärast veiniklaase.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar