Põletasime pisut puurisu - nö puhastasime raiesmikku, mis on teel istanduseks saamisele. Kui olime töö lõpetanud, jalutasin kaameraga raiesmikul ringi ja otsisin väikesi objekte. Nägin pruunikates toonides madu pugemas ühte oksahunnikusse, mille päeval ladunud olime. Vahva - ehitasime tõelise ussipesa.
Täna saabus Kuldar. Algselt pidi Frederic talle ise lennujaama vastu minema, kuid kuna lend hilines 2 tundi, siis ei olnud tal tahtmist seda ootama jääda ning saatis vastuvõttu läbi viima hoopis minu. Ühtlasi viisin Ruth’i nädalavahetusel linna. Sõit kujunes tavalisest elamusterohkemaks. Sirgel maantelõigul enne Matoury’t hakkas mu ees olev auto sooritama vasakpööret, pidurdasin tasapisi ja järsku kuulsmie kummivingumist ja tundsime , et keegi on meile tagant sisse sõitnud. Taga sõitnud auto juhi tähelepanu ja motoorika ei olnud kaugeltmi ülesannete kõrgusel. Õnneks ei olnud kahju suur - Frederici auto tagumisel põrke’’rauale’’ jäi vaid pisutpunast värvi teise masina esiotsast. Zhestikuleerisin tuhmile kaasliiklejale ‘’kus su pagana silmad on?!’’, kuid kui selgus, et katki ei olegi miskit, otsustasime, et ‘’pas problem’’, kätlesime ja liiklesime edasi.
Tagasiteel laagrisse peatusin, et näidata Kuldarile üle tee minevaid aedniksipelgaid, aga ma ei ole kindel, kas see talle muljet avaldas.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar