Täna märkasin metsas risu sees musta-valge-triibulist madu, kel olid pea juures kollakad laigud. Vaatasime teda kõik huviga, aga siis ta roomas järgmise risuhunniku sisse peitu. Eks need asjad kipu nii olema jah. Ei teagi, kas ta oli mürgine või mitte, aga kindlasti ei olnud ta agressiivne.
Ruth tegi märkuse, et mu keha kogu ventraalset pinda katvate kuplade kohta ja tõi mulle mingi kortikosteroidisalvi. Seni ei ole salv aidanud ja sügan end endiselt nagu loom. Ei teagi, kes on kurja juur, kuid kahtlustan, et Doggy (või Doki.Dok-Dok, e teagi) andis mulle edasi mõned oma kirbud, kui üleeile murus päikest võttes tema kõrvatagust sügasin. Käsi peseb kätt, jätkuvalt.
Pärast tööd tegime pisikese retke metsa, et korjata mõned H. bihai õisikud Florencile, kel on täna sünnipäev. Sel taimel on igavesti uhked punased õie kattelehed.
Viimasel ajal olen pisut kibetsenud asjade üle, mis on siin nö tegemata jäänud. Küllalt suur osa asjadest, mida lootsin selle aasta jooksul juhtuma saavat. Aga kibetsemine hakkab tasapisi otsa ka saama. Viimastel nädalavahetustel teen veel mõned retked võssa, sprayin&prayin kõikvõimalikku ettejäävat ekvatoriaalset loodust ja töötan tööpäevadel lõunapauside ajal oma päevituse kallal saavutamaks roosa asemele tumepunast. Mul täiega on eesmärgid, elus või nii...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kui mina seal töötasin, siis keha katvate kuplade süüdlaseks osutus väiksem hall liblikas, kes oskab ööpüügi ajal särgikaelusest sisse pugeda ja allergiat tekitavaid karvu puistata igale poole.
VastaKustuta