Eile (laupäeval) kogusime Clidemia juuri. Pisut segaseks jäi, miks oli seda vaja just laupäeval teha, aga sel ei ole ka lõpuks mingit tähtsust. Töö iseenesest on meeldivalt destruktiivne vaheldus pisikeste desmodiumivarte istandusse matmisele, millega tegelesime paar viimast nädalat. Istutamise pöördprotsess nö. Mõned põõsad hoidsid küll päris kõvasti aluspinnast kinni ja osad kandsid oma võras herilasepesa, kuid see lisas asjale vaid teatava sportliku alatooni. Õhtuks olid kottides üle 600 taime maa-aluse osa jäänused. Me Katiga pesime end puhtaks ja sõitsime Cayenne’i, juurte pesemine ja pisemaks tükeldamine jäi Dantelile pühapäevaseks ettevõtmiseks. Jällegi ei näe ma, miks ei võiks see asi oodata esmaspäeva…
Laupäeva õhtu veetsime Cayenne’is, jalutades ringi ja hingates sooja lõunamaaööd; istusime ‘’ranna’’- ehk siis tegelikult mangroovi äärses paaviljonis, vaatasime pentanqueimängijaid nautides lähedalasuvast kohvikust imbuvat elavat klaverimuusikat. See osa õhtust oli justkui päris kohtamine.
Täna, kui jõudsime tagasi laagrisse, murdis uni ja vihm ei kutsunud kuigivõrd õue jalutama, mistõttu möödus suurem osa päevast väheproduktiivselt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar