Olen viimastel päevadel teinud nii palju pilte, et toorfailid kuhjuvad ning jäävad mitmeks päevaks ootama photoshoppi pääsemist. Ei saa öelda, et mul ei ole aega, lihtsalt ilmad on ilusad, üle pika aja, ja meelsamini olen õues, kui krutin higist nõretades pilte.
Hommikul veetsin kolmveerand tundi katusel varitsedes koolibisid. Meie maja kõrval on nimelt üks valgete õitega põõsas, mis neid ligi meelitab, kuid enamik tema õites on kõrgel ja jäävad terassilt vaadates katuse serva taha peitu. Katuselt aga on peaaegu ideaalne vaade põõsa ülakorrusele ja seal askeldavatele elukatele. Selgus aga, et hommi ei ole koolibride jaoks parim aeg, või lausa halb. Selle aja vältel ei näinud ega kuulnud ma ühtegi, küll lendas ringi üks ööliblikas, kes samuti õitest jõi. Tema lennumuster oli niivõrd sarnane koolibrile, et arvasingi algul, et tegemist on mingi eriti pisikese liigiga, keda ma varem kohanud ei ole. Piltide peal on aga näha tundlad ja nagu me teame, siis lindudel tundlaid ei ole.
Meie tänaseks tööprojektiks oli ‘istutada’ 150 kg mädanevat desmoodiumit, mis eile toodud sai. Laotasime taimed maapinnale, loopisime peale pisut mulda ning katsime päikese eest pooltihedalt palmilehtedega, mis metsast lõikasin. Ma ei ole küll päris kindel, kas see oli see, mida Frederic silmas pidas, kuid käesolevates tingimustes ja olemasolevate materjalidega paistis see olevat parim lahendus. Minu meelest oli palmilehtede kasutamine isegi üpris elgantne viis seda asja teha, väga ‘kreool’ jne.
Kella nelja paiku ronisin tagasi katusele. Sel ajal oli liikumas rohkelt koolibrisid. Istusin, varitsesin ja kahveldasin neid, kuni ebamugavus päikesest kuumal plekkkatusel sai võitu jahihasardist.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar