Päeval juhatasin kanadalasele Andrele teed sohu ning pool tundi hiljem, kui ilmus välja tshehh Jiri, siis ka talle. Soo on jätkuvalt popp. Ja kuna sinnaviiv rada on esialgu raskesti leitav, siis on sooskäigul ka teatav okultismimaik. Kui nii võib öelda.
Saabus vene turist ‘’isa Sergei’’, kellega toimus ka juba esimene valguspüügiöö. Olin lõksu üles pannud ja ootasin venelast, kui tuli Jiri oma naisega. Ta andis mulle oma aadressi, ‘’kui ma juhtun Tshehhi vabariiki’’ ning rääkisime pisut sellest, mida vaatamisväärset võiksid nad allesjäänud paari päeva jooksul külastada. Enne laagrisse tagasi minekut viskas Jiri nalja, et peaksime lina ja kogu valguslõksu ümbruse mingi putukatõrjevahendiga üle laskma, et venelane ühtki putukat ei saaks. Näib, et selline ebasoosiv suhtumine tollesse Kriminaalföderatsiooni ja tema esindajatesse on omane kõigi Ida Euroopa rahvaste esindajatele vanusest hoolimata. Jiri on umbes 50aastane.
Vene turisti näol on tegemist mingitlaadi kõrge õigeusu vaimulikuga. Selle põhjal võiks muidugi arvata, et tema kodumaa fashistlikel vaadetel ei ole tema isikus liiga suurt kõlapinda. Samas aga teame me ju, et ‘tülikas’ osa vene õigeusus vaimulikkonnast tapeti eelmise sajandi 20ndatel ja 30ndatel maha ning asendati rezhiimisõbralike elementidega, nii et mine võta kinni.
Isa Sergei ei tahtnud õnneks siiski poliitikast rääkida ning oli ka muus osas üpris talutav. Nii kaua ei ole ma valguspüügil siiski kunagi olnud. Kella seitsmeni täpsemalt ehk siis pool tundi pärast päikesetõusu.
Saak oli üldjoontes hea, aga ühtki Titanust täna ei tulnud. Kuu on muidugi ka juba päris priskeks kogumas ning hakkab putukatele paistma atraktiivsem kui valguslõks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar