Ei saanud täna magada, mitte sugugi. Hommikul käisime toidupoes, Kadri ja Isa Sergeiga, kes vajas plastkarpe oma lülijalgse saagi pakkimiseks - ta sõidab homme tagasi koju.
Plaan oli ka kütusepaak täita, kuid seoses järjekordselt käes oleva hüsteeriaperioodiga - üleüldine streik pressimaks emamaalt välja raha ühe olulise ja paljusõidetava silla taastamiseks, mis on nüüd juba paar kuud rivist väljas olnud, sundides inimesi tegema Cayenne’ist Kourou’sse sõites tüütu paaritunnise ümbersõidu - oli tankla diislist kuiv.
Pärast koju jõudmist proovisin uuesti magama minna, kuid jällegi ei tulnud sellest miskit. Läksin siis hoopiski jooksma. Oli keskpäev ja palav, kuid otsustasin, et peaksin olema juba piisavalt aklimatiserunud. Näib et olen kestva pika valguspüügiperioodi jooskul pisut kaalust alla võtnud - samm oli kerge, kuid lõpuks hakkasid tunda andma tühjenenud reservisalved ja koju tagasi jõudsin täitsa väsinuna, mis oli ka ju tegelikult eesmärk - uni tuli.
Surusin alla õhtusöögi - eile kokku keeratud solgileeme makaronidest, hakklihast, tomatikastmest ning mingist veidrast köögiviljakonservist. Miski selles kombinatsioonis igatahes ei toiminud ning muutis roa pisut ebameeldivaks. Eks ka briljantseimate kokkade potid võivad teienkord ju produtseerida õõvastavaid soer-toite, mis siis minust veel rääkida…
Ja nüüd - valguspüügile. Viimane Isa Sergeiga!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar