Toimus esimene valguspüük ameeriklase Joe’ga. Ma ei oska öelda, kas ta on huvitav vestluskaaslane või mitte, kuna olin väsinud - veetsin suure osa ööst autos magades.
Kuna oli laupäev, siis sõitsime hommikul linna. Magasin jätkuvalt autos, seekord aiatooliga kongis. Väsimuse, sõidusuunas küljega istumise ja poolringkanalite sisu loksutava mägitee ühiseks tagajärjeks oli iiveldus.
Matourys hüppasin läbi postkontorist, kastist leidsin eest kviitungi pakile, mille adressaadiks oli märgitud ‘Ville Raplamaa’. Tegemist ei ole küll päris minu nimega, aga kahtlustasin, et see pakk võiks tegelikkult olla mulle. Üritasin neile seda seletada, teha selgeks, et Cayenne’is on keegi asjast valesti aru saanud jne, aga mõte ei jõudnud kuidagi ‘adressaadini’. Oli päev, mil õhk oli täidetud mitte pärale jõudmisest, näib. Lõpuks suutsin kohaliku ‘tõlgi’ abi ja pisukese karjumisega postkontoritädi veenda pakki üle andma. Viimaks jõudis selle saadetise kangelaslik teekond lõpule. Sisu oli üldjoontes hästi säilinud, vaid üks karbike piparkooke oli mööda kasti laiali pihustunud ning loonud tingimused hallitusseente haljendamiseks.
Cayenne’is sõime sadamakail jalgu kõlgutades kalapalle, maitses nagu laupäev, ning nägime pealt kohaliku kiirabi tegutsemist keset teed vedeleva liiklusõnnetuse ohvri kallal.
Kui tagasi jõudsime oli aeg juba üpris kaugel, keetsin kiirustades kohvi ning juba oligi aeg sõita valuspüügile. Joe tahab püüke teha erinevais paigus, seekord sai valitud tee äär, kust hiljuti oli mets maha buldooserdatud. Punakaspruuni muda väli ühesõnaga, ja see mainitud pinnas katab nüüd kogu valguspüügivarustust ning pirukat nii seest kui väljast. Püügi seisukohalt ei olnud aga tegemist sugugi halva kohaga. Lina oli täis ning kurioosumina tuli lõksule ka üksik isane Megasoma acteon - viimane Megasoma - nende hooaeg oli septembris...novembris ning viimaste kuude jooksul ei ole ühtki näha olnud. Joe ise tuli lõksu juurde alles kesköö paiku, selleks ajaks oli teda ootamas peale Megasoma ka üks emane Copiopterix (võrdlemisi ebatavaline saak) eesti looduse vahel.
Olin unine, öö möödus autos tukkudes ja aegajalt mudas väikeseid patrullringe taarudes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar