laupäev, 6. veebruar 2010

31.01.2010

Leidis aset nädalavahetus, rõõmustav juhtum igaljuhul. Sõitsime linna laupäeval plaaniga õhtul karnevali kogeda, kuid peagi selgus, et pidu on seekord hoopiski pühapäeval. Parim mida õnnestus kogeda, seoses karnevaliga, olid poodide vaateakendel olevad kostüümid ja maskid. Elutud, kuid siiski küllalt effektsed, kui kujutleda neid veel muusika saatel mööda peatänavat trallimas…

Ehk õnnestub siiski mingil hetkel ka elusat karnevali näha, viimasel nädalal pidavat pidu käima iga päev.


Kahjuks oli nii turg, kui ka kalaturul olev brasiillaste kalapalliputka meie linna jõudmise ajaks juba suletud. Üle jäi vaid hulkuda ringi sadamaümbruskonnas ja kanaliteäärses getos. Oli elamusterohke, ma ei suutnud uskuda, et ei olnud enne sinna sattunud. Eks ta ole - nüüd kui mu seikluskaaslaseks oli habras neiu leidsin lõpuks julguse ning tahte minna getot väisama. Rüütellikkuse karikas ajab üle jne.

Kusagil kükitades pilti tehes õnnestus mul enda ja koti peale korjata tuhat verejanulist sipelgat. Järgnes semistriptiis naabruskonna elanike osalt hukkamõistvate ja osalt muigavate pilkude all. Huvitaval kombel mingit agressiooni me seal linaosas ei kogenudki. Vaid üks mees tõmbas kulmu kortsu ja küsis, kas Kadri tegi pilti temast, selgitasin, et ei-ei, sugugi mitte. Küll aga kohtasime autotäit valgeid inimesi, kes hüsteeriliselt zhestikuleerides üritasid mõista anda, et nad leiavad meid peast segased olevat. Nende arvates ei olnud kuigivõrd mõistlik võõrastel selles linnajaos ringi lonkida, eriti veel siis kaameraid välgutades.


Pühapäeval toimus Matoury turul rendez-vous Frederici ‘banaanikontaktiga’, leidis aset tehing mille käigus vahetas omanikku 20 eurot ning 20 kg mädanevaid banaane.


Õhtul rääkis Frederic oma masterplaanist järgnevateks nädalateks, tegemist on mahuka plaaniga.


Viimased päevad on isiklikus sfääris olnud kuidagi närvilised ja emotsionaalselt kulutavad. Täna suutsin koguda siiski julgust, et käituda nii ja öelda asju, mis võimaldavad mul enam mitte olla iseeenda jaoks vastik. Võibolla saan nüüd isegi öösel magada. Rõõm, küll sellise melanhoolse alatooniga, aga vaieldamatult siiski rõõm.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar