Tänaseks oli meil puhastada vaid väike kogus taimi. Lõpetasime seetõttu juba hommikul enne kella 10-t. Taimede pesemisega oli aga veidi keerulisem lugu, kuna viimastel päevadel on veesüsteem pidevalt streikinud. Mudaaugust (kaevust) paaki vettsuruv pump on juhuslikult jäänud seisma ja siis taaskäivitunud. Täna jõudsin lõpuks siiski probleemi tuumani. Keegi erilistest kolleegidest oli lihtsalt pumbajuhet välja tirides ühe traadi klemmi küljest eraldanud. Parandasin asja ära ja tugevdasin rohke toruteibiga, et ta edasisele väärkohtlemisele vapramalt vastu seista suudaks. Enne tegeliku probleemi avastamist arvasin, et ehk on probleem pumba asendis, et ehk on ta mattunud liialt sügavale mudasse ning konstrueerisin selle probleemi välistamiseks hüpervinge värskest metsamaterjalist statiivi, mis hoiab pumpa püstises asendis tiigikese kõige sügavamas kohas. Selle ettevõtmise käigus vajusin ühel hetkel üle põlve mudasse. Selline ‘kaev’ meil siis. Aga me paneme joogivee sisse klooritablette, nii et kõik on OK. Eksole.
Ülejäänud päev möödus Bernardi oodates. Võiks ehk lausa öelda ‘’Bernardi oodates’’. Meil puudub igasugune informatsioon selle kohta millal võiks saabuda järjekordne laadung taimi või et mis meil siin üldsegi aset leiab. Võibolla oleks mõistlik käesolevat olukorda näha stoilisuseharjutusena, kus ümbritsevas absurdsuses tuleb üritada säilitada eneseväärikust. See oleks ju omal moel päris põnev harjutus. Igaljuhul - kui oleks olnud teada, millal Bernard siis lõpuks uue hunniku taimi toob, oleksime võinud ju täna sõita linna või teha mida tahes. Selle asemel aga…
Laialivalguvad frenchid...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar