Jällegi olukord, kus tuli ehitada mittemillestki midagi. Mootorsae käimatõmbamisnöör katkes. Ta oli juba mõnda aega narmendanud ja hädine välja näinud, kuid täna andis siis lõplikult alla rebestavatele pingetele. Kuna meil siin mingit asjalikku peenikest nööri ei ole (mu teada), siis kasutasin paela oma katkistelt troopikasaabastelt. Mõtlesin, et saapapael peaks kannatama hõõrdumist jne. Olgu selle hõõrdumisega kuidas on, kuid igal juhul puudus tal vajalik tõmbetugevus. Kui olin sae just kokku tagasi keeranud, siis proovikäivitus küll õnnestus, kuid metsas järjekordse ohvri all katkes pael esimese tõmbega. Järgmiseks leidsin kuuri alt poolemeetrise jupi heinarullinööri taolist paela. See on juba üle elanud kolme paagitäie jagu saagimist, kuid palju käivitusi ei paista ka temas enam olevat. Ehk toon linnast mingit vingemat paela. Linnast! eksole, ja siis toon soola ja püssirohtu ka.
Mitu puud järjest keeldusid langemast. Rippusid liaane pidi toekate naabrite küljes ja lihtsalt keeldusid. Pidin siis neid pooleteise meetriste juppide kaupa otsast närima, kusjuures iga kord, kui puu alla vajus kaasnes sellega risurahe latvadest. Aga ei ühtki märkimisväärset tabamust minu pihta, ei ühtki taolist lugu täna.
Tegelikult võib sellist jukerdamist näha ju omamoodi kunstina - langetada 30meetrine puu 3meetrise raadiusega ringi sisse. Maagia.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar