reede, 21. mai 2010

19.05.2010

Hommikul puhastasin Frederici satitaldriku vaatevälja, nüüd näeb ta rohelise asemel sinist, või halli - käesoleval aastaajal. Selles mõttes on meie pisike barbisaag tore, et teda on võimalik puu otsa kaasa võtta. Selline vajadus võib tekkida, kui nõutav on keerulisem ‘’lõikus’’ tavapärase ‘’nulliga!’’ asemel. Rääkides lõikustest - nüüd on sellest, kui ma viimati masinaga juksed päris maha lõikasin möödas umbes 7...8 kuud ja olukord mu skalbil on suhteliselt naeruväärne, üpris pokumaine. Pokudest rääkides - siin on ka sellised, mis kasvavad puu otsas, lisaks tavapärastele maapinnal kasvavatele pokudele.

Üleeile tõi Frederici haiitipoisid Harry ja Johny. Lisatööjõud nö. Täna lisandusid nad siis raiesmikule. Üritasin siis neid rakendada okste põletamise juures ja hoolimata äärmiselt tüsilikust suhtlusest isegi väheldase eduga. Minu prantsuse- ja viipekeelest piisab selleks, et öelda: ‘’palun tehke tuli ja põletage seda puurisu mis kõikjal maas vedeleb, diiselkütusekanister on siin!’’, aga kui tuleb iga pisematki liigutust tihedalt juhendada jääb suhtluseffektiivsusest pisut vajaka.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar