Taevaminemispüha on siinses kalendris punane. seetõttu ja ka kuna olen end mitu päeva kehvasti tundnud täna metsa tööle ei läinud.
Hommikupoolikul käisin hoopiski korraks ‘pisikeses soos’. Kui olin just veeni jõudmas kuulsin okste raginat ja valju plärtsatust sookese keskel - mu tulek oli ilmselt kedagi ehmatanud. Näha ei olnud muud kui veepinna värelust, see mõistagi võimaldab mul mõelda, et kohtasin soos suurt kaimanit või anakondat - igatahes üht intrigeerivat ühikut faunat, eksole.
Hiljem õnnestus üht sooelukat ka näha: 70...100 cm-ne sisalik või kaiman jooskis mööda veepiiri mu eest ära. Üldiselt on see soo mu mõttemaailmas selline õudne koht - alati on seal hämar, häguses vees mulistavad pilgu eest varjatult ringi järvekoletised ja vahel laulavad konnad oma pööraseid pulmalaule.
Kullakaevanduse tegevus on nüüd lõpetatud. Kaevurid on läinud ja teel olevad väravad on avatud. Pärastlõunal käisimegi kaevurite radadel, seiklesime nende mahajäetud laagris ning võtsime sealt kaasa kobara tooreid banaane. Laagri väljanägemise ning seintel olevate käskude ja keelude alusel näib, et kord oli sela päris tihedalt majas, peaaegu sõjaväeline kord isegi. Eks selline eralduses keset metsa asuv ettevõtmine on ju ka mõnes mõttes nagu laev. Ei ole ruumi korralageduseks. Ei ole piisavat lagedust nö.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar