Esimesestest kordadest ja..
Just nüüd panin esimest korda siin 5ndal laiuskraadil selga kampsuni. Panin, sest on jahe, pakun, et umbes 20 kraadi. Võibolla on asi lihtsalt kontrastis: päev oli täna tõeliselt soe, umbes 35 kraadi, usun, ja selgest taevast otse paistev päike, mis näib ülekõige igatsevat oma vööle minu skalpi. Nüüd kiilaspäisena määrin endale iga päev pealaele 25-se faktoriga päikesekreemi. Päris naljakas tegelikult - nii enne päikest varjanud puud dzunglis kui ka juuksed on nüüdseks maha lõigatud. Pea/maakera. Loodan südamest, et ei tule erosioon ega vii mu mõistust.
Kõrvalepõikena: keedan praegu gaasipliidil teevett, hetk tagasi lendas suur ööliblikas leeki ja justkui plahvatas. No vaata aga
Täna kõdunevaid puunotte üles tõstes kohtasin esmakordselt skorpionit. Ei nõustunud teda lömastama, seeasemel kuhjasin talle peale natuke lehti ja kõdu, et kõik saaksid oma elu rahulikult edasi elada, ilma et võetaks käiku astlad või raudninaga saapad. Meenus kuidas üks mua vanaemadest alati räägib, kuidas ta sõlmis plikapõlves rästikuga lepingu, mille sisuks oli kokkuvõtlikult mätta materdamata jätmine vanaema poolt ja mitte salvamine ussisoo poolt. Sõlmisin analoogse lepingu täna selle skorpioniga, salamisi loodan, et ta esindas kogu kohalike mürgiste lülijalgsete seltskonda.
Esmakordselt täna nägin raiesmikul suuremat sorti sisalikku. Oli ta umbes 40...70 cm pikkune ning piisavalt suur, et panna liikudes oksad ragisema. Niivõrd umbmäärane hinnang tema pikkusele seetõttu, et annan endale aru oma erutusseisundis tehtud hinnangute tegelikust väärtusest - näiteks, kui kunagi nägin ja pildistasin soos mulle ootamatult peaaegu otsa jooksnud metskitse, mäletasin hiljem tal olevat uhkeid sarvi, kuid
pärast filmi ilmutamist selgus, et sarvi ei olnud sugugi..
Täna jälle hammustas (nõelas) mind gep (kep). Seekord kaelast. Õnnesk küll ei järgnenud kõriturset asfüksiat ega surma. Karistusaktsioon, oli küll veidi ebaproportsionaalselt ulatuslik, kuid paratamatu, sest pesapuu oli ikkagi vaja maha võtta. Ehk siis pristsisin nende pesa termiidimürgiga; tegevus lakkas kiiresti. (Vt ka Dresden, Hiroshima, Nagasaki)
Juba kaks päeva ei ole teinud pilte, sest pole ka kusagil käinud, midagi teinud peale metsa raiumise. Mingil hetekel kaalusin ka kaamera raiesmikule kaasa võtmist, kuid ma ei taha teda räpaste kätega katsuda ega muul viisil ohu teele seada. Paraku aga näeb kõige rohkem faunat just töö käigus. Keerulised dilemmad, ja niivõrd olulised, oi-oi
kle kiilaspead kannavad mütse, vähemalt nokamütse, sulle sobiks mõni, mine osta turult. su kreem saab enne otsa kui sinna talv kohale jõuab :D
VastaKustuta