Hommikul käis meil külas Bernard, kes lennult lahendas elektriprobleemi ühes turistidele mõeldud majas, kus osa majast oli püsivalt pimendatud. Selgus, et mingi jubin (kaitse) oli ära küpsenud. Mureks polnud siiski põhjust sest fooliumist sai kerge vaevada meisterdada asendus-jubina. Pagan, sel mehel peaks olema oma taustamuusika, midagi a-rühma- või mcguyverilaadset.
Käisin Cyrillil koolis järel, ühtlasi hüppasin läbi postkontorist - sain kätte Krisostomusest tellitud raamatu (oli Muhvilikku rõõm paki saabumise üle) ja kontorist, kus pidasin andmesidet.
Pärastlõunal tegin jällegi tuld. Aus olles peantunnistama, et tule üles saamisele eelnes arvukas plahvatuste ja lühiealiste leekide seeria. Selle märja risu kuivatamiseks ja süütamiseks on siiski vaja ka sületäit kuivi puid, ainult kergestisüttivatest süsivesinikest ei piisa.
Ja nüüd, istudes laua taga ja kirjutades seda sissekannet, märkasin, et üks palvetajaritsikas üritab mu t-särgi varrukast sisse pugeda. Kõditas teine seal õlavarre kallal tükk aega, mõtlesin algul, et sääsed kiusavad ja üritasin neid käeviibetega peletada, siis aga vaatasin ja nägin tooli käetoel palvetajaritsikat. Nojah, vähemasti need elukad ei hammusta, vist. Nüüd on ta sügavkülmas - hind, mis tuleb kõigil effektse välimusega putukatel tasuda eluruumidesse tungimise eest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar