ärjekordne valguspüügiöö Bobiga. Täna mitte eriti saagikas, kuid kindlasti mitte kehv. Võibolla ei olegi ülevoolav saagikus hea, sest Bob kurtis niigi, et kodus ootab sirutamist ja seadmist piisavalt liblikaid, et sisustada kõik tema elu õhtupoolikud.
Täna tuli linale siiski üks mardikas, keda ma varem näinud ei olnud - arlekiinmardikas, võiks vast öelda eesti keeles. Tegemist oli umbes 5...7 cm pikkuse keha ja ebaproportsionaalselt suure esimese jalapaariga putukaga, kes olevat Bobi sõnul mingi entomoloogiavarustust müüva kataloogi kaaneloomaks. Seetõttu nimetas mees seda ‘Bioquip beatle’-iks.
Täna ei saanud ma lõksu maha võttes ühegi herilase käest nõelata. Milline pöörane õnn.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar