Täna kogusime biomassi kahelt erinevalt puult perekonnast Cecropia. Tegemist on kiirekasvuliste maltspuudega, mis koloniserivad kiiresti lagendikud, raiesmikud, teeääred ja teised taolised kohad. Ühtlasi on tegemist laisikute lemmiktoidusega - Rorota mäel käies seirame pilguga põhiliselt just nende puude võrasid ja seni ei ole kordagi loomad nägemata jäänud. Kolmvarvaslaisiku eestikeelne nimi - pöördpea tsekroopia on lausa tuletatud selle puuperekonna nimest ja ühes kohalikus indiaani keeles kutsutakse puud laisiku järgi. Vot kui põnev siis.
Ühelt liigilt kogusime koort, teiselt koort, tüve ja lehti, aga tunduvalt väiksemas koguses. 5 kg koore saamiseks raiusin maha siinsamas laagri lähedal kasvava puu ja järjekordselt riivasin oma puulagetamisega Ruth’i maja, aga seekord ei olnud teda õnneks kodus.
Koorimine oli iseenesest lihtne, aga käed jäid mahlast räpaseks ja kleepuvaks ning taimest emiteeruvad aurud tekitasid kerge iivelduse ja peavalu. Sellest võib ilmselt järeldada, et taimes on tõesti aineid mis elusorganismidele mõju avaldavad.
Pärastlõunal inventeerisime valguspüügivarustust. Juulis pidavat jällegi tulema entomo-turistid ja selleks ajaks peavad olema ‘’all systems go’’, nagu nad ütlevad. Praeguse seisuga on ainult üks süsteem ‘’go’’, kuid puudu on vaid mõned Hg-auru-pirnid ja industriaalsetes mõõtmetes ööliblikatraalimine võib alata.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar