Jällegi palju mittemiskit.
Hommikul käisin väikesel ekskursioonil metsas. Uued rajad, uus oja, uued kosed. Ühtlasi hakkavad metsamineku suunad nüüdseks ammenduma. Tänane oja oma kosekeste ja väikeste kanjonitega oli siiski küllalt effektne. Ja sugugi mitte vähem tähtsana - üksi metsas veedetud aeg oli tõeliselt kosutav.
Kõikjal on näha märke voolanud veest. Näiteks tänane rada näis ühtlasi olevat ka oja. Algselt võis olla tegemist motoriseeritud aparatuuriga läbitava metsateega, kuid nüüdseks on vesi rattaroopad kohati meetrisügavusteks kanjoniteks uhunud. Veidi naljakas on neid tunnistusi vee võimsuse kohta näha krõbekuivana.
Ootan juba vihmasid. Jälgede järgi otsustades muutub siinne maa vihmaperioodil justkui dushikabiini põrandaks - kõikjal voolab vesi. Ja isegi praegu voolavat vett sisaldavad ojad võiksid eeldatavasti muutuda pöörasteks kärestikujõgedeks...
Õhus on streigiootus. Siin leidvat aegajalt aset üleüldised streigid, kus nõutakse madalamaid kütusehindu, rohkem turvalisust ja muud taolist. Nõudmised on ühesõnaga pigem abstraktset laadi. Igatahes on streigi puhul kombeks sulgeda teid, mis edukalt halvab kogu elu, nagu kurare. Juba on varutud suured vaadid kütusega, täna ostsin 75 euro eest toitu. Kusjuures toiduaineid ei olnudki justkui nii palju, mu meelest mitte piisavalt, et põhjendada niivõrd astronoomilist summat. Aga ekstaole... rikkad eurooplased...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar