Eile õhtul õnnestus lõgismaol salakavalalt mu mõtetesse pugeda, tulemuseks paranoiadest kubisev katkendlik uni. Kardan endiselt madusid.
Desmodiumiga on nüüd selleks korraks asi ühel pool. Esmaspäeva hommikul veel tarvis kraam kottidesse toppida ja külmlattu viia. Külmladu on nimelt nädalavahetusel suletud ning kaheks ööpäevaks kottidesse käärima ei ole taimi mõistlik jätta, juhtuks midagi taolist nagu niiske viljakuhjaga - läheks kuumaks ja hapuks.
Silmapiiril on mõningad hõredamalt tööga täidetud päevad, vahva. Vaheldus on alati teretulnud, peagi saan vinguda igavuse üle...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar