Nägin tukaani! Täna lõpetasime töö juba pärastlõunal (mitte pimeduse saabudes nagu tavaliselt). Kasutasin haruldast võimalust ning käisin sportimas ning seal, teel, ma tukaani kohtasingi. Nägin teda küll vaid paari sekundi vältel, kui ta minust üle lendas, aga siiski väga tore kohtumine. Tukaan on ju kuidagi selline ikooniline elukas, figureerib ta siin kõiksugu märkidel ja reklaamasjandustel.
Täna läks külmlattu jällegi üle 400 kg rohelist massi. Selline tempo annaks justkui märku käegakatsutavas tulevikus silmapiirile ilmuvast finishist. Loodan, et ta (tempo) ei peta.
Köögiseinal tegutseb täna üks geko, kes käitub oluliselt erinevalt oma liigikaaslastest, keda ma seni kohanud olen. Nimelt ei ole ma varem näinud gekot, kes liputaks saba. Liputamine ei ole võibolla päris õige verb siinkohal ... ta nagu pigem viibutab seda, väga sarnaselt pahuratele kassidele. Seisab seal, vaatab putukaid, silmis kuri kavatsus, ja viibutab pahaendeliselt sabaga.
Seni dramaatilisim geko, pean tunnistama.
Õhtuse pimeduse varjus saabus mikrobussitäis (ca 800 kg) taimi, mida saame homme rõõmsalt puhastada. Kuurialune on pea laeni täis tuubitud, silmapiiril terendab kaos ja läbu ning veidi kaugemal nende taga järgnemas suurejooneline röövkapitalistlik laupäevak. Elagu! tõepoolest...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar