Vivat Guarana Ara.
Guarana Ara on üks kohalik karastusjook, maitselt midagi Tartu limonaadi taolist ning sisaldab guaraanat. Igatahes on mul temast väga palju rõõmu. No, niivõrd kui limonaadist saab olla, mõistuse piires, mitte lastes mõtetel uidata perverssetesse sfääridesse. Filmis ‘’into the wild’’ on koht kus see poiss istub mingil sillal ja sööb punast õuna ning räägib, kuidas see on ‘’the apple of his eye’’ etc. Mõtlesin, et minu limonaadiarmastus on midagi sarnast, aga niiväga palju labasem. See võibolla ei kehtigi ainult limonaadi, vaid ka üldisemalt kogu siinoleku kohta.
Hommikul viisin pirukatäie taimi külmlattu ning kasutades ära võimalust hüppasin ka läbi kontorist ja laadisin alla kirjad ja üles pildid ja blogimöla. Minnes sõitsin ühe auto taga, mille tagaaknal istus näoga minu poole üks väike laps, kes minuga terve tee tõtt vaatas. Naljakas lugu. Kurvides ma kül aegajalt kadusin silmapiirilt, kuid ilmusin peagi tagasi.
Käitusin Danteliga täna vist veidi ebaõiglaselt, vähemasti tundus, et tema tunded said riivatud. Hommikul, kui olime kogu bandega taimi puhastamas helises telefon. Ruth ja Fatima ei reageerinud, kuna arvasid, et tegemist on niiehknaa Fredericiga, kel on miskit rääkida Danteliga. Niisiis nad palusid Dantelil telefonile vastata, tema aga ei liikunud sugugi. Olles joonud mõned tunnid tagasi 330 milliliitrit õlut, oli ta endiselt ülemeelikus tujus ja vadises midagi seosetut. Kui telefon oli juba pea 5 minutit helisenud, ütlesin talle veidi järsul toonil: ‘’answer the fucking phone!’’. Nüüd siis mossitame.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar