Eile hommikul käisin lähedalasuvast saekaatrist kanadele allapanuks saepuru toomas. Keelebarjäär oli kohal ja pärssimas asjaajamist nagu ikka, kuid aetud said asjad sellest hoolimata. Lisaks saepurule andis saekaatrit pidav vanapaar mulle kilekotikese koduste mangodega. Väga kena neist, eriti arvestades, et meie õuel mangopuud ei ole, vist.
Frederic sõitis ära võõrsile äri tegema ning sama lennuga lahkus ka Gianfranco. Tuleb tunnistada, et tegemist oli äärmiselt meeldiva härrasmehega, kellega oli öösiti valget lina vahtides isegi millestki rääkida. Ütlesin ‘tuleb tunnistada’ kuna algselt olin tema suhtes veidi skeptilisel seisukohal, kuna mulle tundus häiriv viis kuidas ta hetkel aktuaalsest gripist kõneles, tal võis isegi olla mitu põhimõtteliselt head mõtet, kuid faktide ja terminitega oskamatu ümberkäimine rikkus kogu mulje. Põhiliselt aga olin kahtleval seisukohal, kuna kõik rääkisid kuivõrd lahe mees ta ikka on - tahtsin olla opositisioonis.
Täna (pühapäeval) kui läksin hommikul kuivatusruumi pesu riputama leidsin põrandalt opossumi, kelle pea oli kehast võrlemisi srigjooneliselt eraldatud ja vedeles paar tolli eemal ning kelle mitmed elundkonnad vedelesid rupskitena põrandal. Koerad on meil siin öösiti toas...
Pärast pesupesemist lebotasin kohviga veranda ja lugesin, kui järsku lendas üks väike lind mulle vastu kaela ja jäigi kraevahele pusserdama. Ka mu vehklemine ei veennud teda kuigivõrd kiiresti lahkuma. Veider - linnud tavaliselt ei tee nii, ju.
Pärastlõunal läkime filmimees-Filippe’iga metsa linde vaatama. Kui küsisin Florence’ilt, kas on Ok, kui ma selleks pirukaauto võtan, vastas ta, et ainult siis, kui ma ise tahan minna, tema sõnad olid: ‘’only if it’s your pleasure’’. Veider lugu, mille taustsüsteemiks on salapärane kana, mida omavahel kitkuvad Frederic ja Filippe. Selle kana põhiolemus on see, et Frederic ei taha, et Filippe’i ringi sõidutatakse, sest too on varem säärast vastutulelikkust kurjasti ära kasutanud või midagi taolist.
Vaadeldavaks linnuks oli cassique verde (roheline ‘cassique’). Tegemist on väga suure värvulisega, kes ehitab suuri ripuvaid pesi ja teeb veidrat suurekõrilise kõlaga hääli.
Minu jaoks ammendus asi võrdlemisi kiiresti (paar klõpsu soodsamapoolse valguse hetkedel), kuid filmtegu nõudis veel aega, niisiis jalutasin veidi rada mööda edasi.
Kui õhtul koju jõudsin leidsin külmkapist ootamast lõigu mangokooki - Florence oli tegelenud küpsetamisega, pagana oskuslikult sealjuures
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar