Oli pühapäev, sellest tulenevalt ka vähetöine. Hommikupoolikul sai jalutatud metsas, leitud veel üks kaunis basseiniga koseke. Kohtusin ka ühe hiiglasliku puuga, ta pani mind end tundma Gulliverina hiiglastemaal, isegi liaan tema küljes oli tavalise puu jämedune. Ilmselt oli tegemist maagilise paigaga, kus mõnedel ruutmeetritel elavad endiselt titaanid.
Pärastlõunal paigaldasin külalisega liblikalõkse. Ebameeldiva üllatusena selgus, et ta on leidnud sisalikuraipe ja tahab seda söödana kasutada. Niisiis kahte lõksu panime mingid ühikud roiskuvat liha ning ühte perversse kokteili banaanist, õllest ja sisalikukorjuse eesmisest osast. Sisaliku tükeldamine oli võrdlemisi tüsilik. Esiteks olin veidi umbusklik laibagaasidest paisunud korjuse matsheetega löömise osas, sest see oleks ju justkui kiire tee aegunud sisalikumahlaga kastetud saamiseks. Teiseks ei olnud matsheete piisavalt terav katkestamaks sisaliku sitkemate osade terviklikkust, niisiis pidin sellesse räpasesse mängu kaasama oma kalli taskunoa.
Aga kui jätta kõrvale see tülgastav raipepilastamisepisood oli pärastlõuna meeldiv. Tore on vahel rääkida uute inimestega jne. Eriti kui neil on midagi öelda, midagi huvitavat, harivat nö. Näiteks näitas onkel mulle üht ämbliku, kes ei kuduvat üldsegi võrku vaid pidavat hüppama oma saagile (liblikad jms) selga. Nägime teda ka hüppamas, ometi on tegemist ämblikuga, pöörane.
Üks asi, mida onks lõksude paigaldamise juures rääkis pani mind muigama, loodetavasti mitte liiga ilmselgelt. Nimelt on ta ka varem kaks korda siin liblikaid püüdmas käinud, sõpradega, aga kuna nad olid sõpradega alati haruldasema saagi üle tülitsenud, tuli ta seekord naisega. Selles mängus ei puudu hasart, täna kui naljatledes küsisin mehelt pärast seda, kui ta oli teinud ennastunustava traavi ja mõned energilised võrgulöögid juhuslikult kohatud liblika püüdmiseks: ‘’so - it’s a sport?’’, vastas ta naljata, et selles mängus ei pruugi teist võimalust kunagi tulla...
Tegin naeruväärse katse käituda lahedalt. Kui onks küsis, kas mul on õllepudeli jaoks avaja, siis ma muigasin, ütlesin ‘’ i’m a student, you know’’ ning avasin õlle effektselt liigendnoaga. Nojah. Mees ei osanud selle peale kosta muud kui ‘’indeed’’ mis on justkui tema parasiitväljend.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar