Kui Danteliga valguspüügilt koju jõudsime oli kell juba viis läbi. Dantel nagu hiljem kuulsin, käis dushi all ja sõitis kell kuus Frederic’iga Cayenne’i. Nüüdseks peaks ta maailm olema juba päris lõbus. Mina aga magasin kella 12ni. Täpselt nagu vanad head IRO-ajad... (vanad head - kahe kuu tagused).
Päev möödus tehes mittemidagi, sealhulgas järeltöödeldes öö jooksul tehtud fotosid. See oli igavesti tüütu ettevõtmine, pilte oli palju ja üksikud huvitavad olid mattunud sügavalt mittemidagiütlevasse mürasse. Miks ärkab enesekriitika alati liiga hilja.
Täna öösel on programmis jällegi liblikad ja teised valgusmaiad lülijalgsed; osalejad on samad, koht uus. Sest samas kohas kaks ööd valguspüüki teha oleks ‘a pity’
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar