reede, 18. september 2009

12.09.2009

Olemine on veidi kehv. Nagu pea valutaks ja väsimus. Panin koguni kampsuni selga..


Käisime täna linnas. Läksime neljakesi, tagasi mäele jõudis meid vaid kolm. Zorro pagendati Cayenne’i kuna ta haukuvat liialt palju turistide peale. Kutsikad ikka hauguvad ju.

Kuna ei ole silmatorkavat põhjust, miks etikett ei peaks kehtima ka siin - soojas ja niiskes maakera keskosas, siis sõitisn tagasiteel ise kongis. (Meie sõidukiks on valge Renault’ pirukas, milles istmeid vaid kahele; koos Zorroga eelistab Ruth siiski ise kongis istuda). Igatahes üritasin leida turvalist asendit, edutult siiski. Veidi piinlik, kuna varem ise ilkusin aiatooliga kongis sõitmise üle. Arvasin küll, et seljaga vastu esiistmete taga paiknevat kaitsevõret istudes peaks olema parimad shansid õnnetuse korral eluga pääseda, kuid siis märkasin üht toru täpselt kukla kõrgusel - tömp instrument sihtimas üht mu haavatavamat kohta, kohta mida ei ole vaja sugugi lüüa kümnetesse tonnidesse ulatuva jõuga, nagu autoavarii puhul esineda võivad, et ‘töö saaks tehtud’.

Selle avastuse valguses ronisin rahulikult aiatooli ja nautisin sõitu...

Huvitav kas tehaks crash-test’e ka nii, et mõni nukk on kongis või pagasiruumis või kummardunud juhi sülle...

1 kommentaar: