Hommikupoolikul võtsime meie super-piruka ja käisime Danteliga metsas off-roadimas. Eesmärgiks oli valguspüügiplatside üle vaatamine. Kuigi olime eile kahel platsil kolmest renoveerinud varjualused sõitisme need ka täna siiski läbi ja vaatasime neid veel, üle. Selline vastutusrikkas hommikupoolik. Metsas oli pirukaga lõbus, küljed said okstest küll veidi kriimuliseks, kuid arvan see pole probleem, kuna tegemist on juba elunäinud sõidukiga, kelle edevus, usun, suri juba aastate eest.
Märkasin, et nüüd, kui Zorro on Cayenne’i pagendatud, kasutab Doggy võimalust segamatult Princess’iga mehkeldada. Selline jultunud nepotism (Doggy on nimelt Frederic’i pere koer, Zorro aga Ruth’i oma) ajab mind lihtsalt iivedama.
Pärastlõunal, kui päevitamine oli pärast 15 minutit tüütuks muutunud, võtsin fotovarustuse, veepudeli ja muu vajaliku kraami ning läksin oja äärde. Plaanisin veeta kvaliteetaega ja teha mõned pildid. Eilse jooksu tagajärjed avaldusid rohkem mäest alla kui üles kõndides, tõeliselt kohmakas ja ebamugav laskumine. Seadsin, end mugavalt sisse kividele ühe kauni kosekese all. Kotist asju otsides pillasin tulemasina ojja ning ta lakkas töötamast, ka pärast mitmeid katseid ei olnud ta kuigivõrd mihkel välgu produtseerimise osas. Pettumus oli suur. Üritasin seda võtta kui ellu õppetundi elamuste keemilise võimendamise mittevajalikkusest, kuid sisendusvõime ei olnud selle ülesande kõrgusel. Niisiis mossitasin veel tagasiteelgi. Said siiski tehtud mõned ülesvõtted, keskpärased ja kordumakippuvate motiividega.
Aga kui olin koju jõudnud ja Frederic püüdis mind õuelt kinni, et anda edasi informatsiooni ja korraldusi homse kohta, hakkas oja ääres asetleidnud õnnetus paistma jumaliku sekkumisena. Ma ei onud sugugi arvestanud, et Frederic võiks juba kodus olla ning tema pilgu ees liiga ilmselgelt mõju all olemine pidavat Danteli sõnul sünnitama pahandusi.
Söögiisu oli ka õhtuks värskest õhustki piisavalt hea, niiet ei olnudki justkui midagi kaotatud. (Mitte et mul üldiselt isuga probleeme oleks; see lause sai kirjutatud vaid eesmärgiga puistata humoorikaid vihjeid)
Saabus mükoloog Olivier. Homme hommikupoolikul juhatan talle teed oja äärde ja loodetavasti tema mulle seeneriiki.
Laekus ka mootorsaag, parandatuna, valmis kolmandaks raundiks. Kuid metsatööd jäävad lähipäevi tihedalt täitva turistidega metsas litutamise tõttu ootele. Kui kurb.
Siinsed puugid kipuvad end paigaldama ebatüüpilistese kohtadesse, täna eemaldasin ühe põlve välimiselt küljelt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar