14.09.2009

Järjekordne kohtumine kep’iga. Seekord oli mind esindamas õlg. Tulemusena näeb parem õlg m. deltoideuse projektsioonis välja, nagu ma oleksin aastaid hoolega atleetvõimelnud. Tegelikult ma siiski jällegi liialdan - isegi nüüd illegaalsete vahenditega üles puhutuna eeldab selle lihase nägemine rohket kujutlusvõimet. Oh-yeah

Seekordse kepipesa leidsin ühe valguspüügi paiga varjualuse küljest. Mõistagi oli tarvis neid veenda kolima. Matsheete andis sõnumi edasi üheseltmõistetavana.

Hommikupooliku veetsimegi neid varjualuseid kontrollides ja värskendades. Tegemist on arusaamatu konstruktsiooniga kokkuklopsimiskunsti meistriteostega, mis kõigest hoolimata ilmselt täidavad oma ülesande - hoiavad õhus presenti, mille alla saab öösel ilmastiku eest peitu minna. Asendasime mõned pehkinud talad ja klopsisime üle lahtitulnud ühendused.

Majakesed ei näe küll eriti püsivad välja, aga vähemasti on nad ehitatud kaljule.

Kujutle üksikut valget meest punases särgis ja veel punasema näoga rühkimas töntsil jooksusammul mööda kuumusest vedelat asfalti, läbi virvendava õhu mägedest üles ja alla. Nüüd kujutle teda veel veidi aeglasemana - see olingi mina veetmas tänast pärastlõunat

Olen varemgi proovinud end tervisejooksuga külmaks teha, kuid tänane katse võtab kahtlemata selles edetabelis esikoha, joonistab ‘’i’’ peale naerunäo ja hüüumärgi alla südamekese. Tingimusteks olid palavus, künklik tee ja fakt, et ma ei ole rohkem kui kuu aja jooksul sporti teinud. Tulemuseks täielik veojõu kadumine pärast esimese distantsi poole (4...5 km) läbimist ning vajadus puhkuseks. Niisiis istusingi paar minutit coq de roche’i raja alguse juures (see oligi mu jooksu sihtmärk) varjus, hingeldades nagu sünnitaja. Siis aga manasin vaimusilma ette karjuva nooremallohvitseri ning ajasin jalad alla ja hakkasin tasapisi tagasi jooksma. Pärast ühest järsemast mäest üles rühkimist pidin siiski kõndima jääma, kuid peagi tuli uus energia, mis võimaldas koduni joosta. Kokkuvõttes olin endaga täitsa rahul, kuigi olin eeldanud, et see distants on mulle jõukohasem. Ja nüüd tundub, et m. gastrochnemiused põlevad; homme saab olema lõbus ja kõnnak graatsiline.

Järgmine kord ründan mägesid veidi jahedamal (hilisemal) ajal ja tõenäoliselt ka aeglasemalt. Vana hea tasa sõudmise lugu eksole.

Õhtul lugesin mootorsae kasutusjuhendit. Avastasin sellest mõned kasulikud töövõtted ja hulga naljakaid sõnastusi, näiteks ‘’maksimaalselt hea’’ ehk siis ‘’parim’’ eesti keeles. Illustratsioonid olid ka vahvad.

Sain teada, et meie sae töömaht on 49,4 kuupsentimeetrit - käsivõrr eksole - ja võimsus on 2,3 kW. Põnev.