Viimastel öödel olen maganud kehvasti, kuid täna see kõik muutub. Olen olnud kogu õhtu nii unine, et kohati jäin hamakis vedeledes tukkuma. Unisuse taga on ilmselt intensiivsemapoolne päev.
Metsatööd funktsioneeriva saega edenevad oluliselt paremini. Enne lõunat tuli Bernard, et võtta maha üks suurem puu. Ma küll ei saanud täpselt aru, miks seda hiiglaslikku puud oli vaja maha võtta, sest valgusega justkui probleeme ei olnud ses kohas. Kuid minu arusaamine polegi siin nagu niiväga tähtis, niisiis kogu jebo trosside, köite ja vintsidega; pikk saetöö puutüve kallal ja siis effektne langemine tolmupilvede, lendava risu ja asjakohaste helieffektidega.
Bernard tõi ka kaks kookospalmiistikut, kuna eile kerkis vestluses küsimus, miks siin ei ole ühtki kookospalmi. Väga uhke igatahes, paari aasta pärast saab siis nüüd kookospähkleid järada.
Kui lõpetasime õhtul töö, läksin oja äärde suplema. Selgus, et on võimalik lausa ujuda, kuigi väga väikesi ringe. Kasutasin võimalust ja konnatõuklesin siis selles kiviaugus pea pool tundi nagu - noh- konn või nii. Tagasiteel oli metsas juba päris pime ja korraga krabistas keegi rajaga paralleeleselt minuga kaasa piisavalt raske jalaga panemaks mind avama taskunoa ning liikuma edaspidi stiilis mulder&scully - kandes taskulampi ja relva, relv oli küll paraku külm. Ilmselgelt liiga palju elevust mingi koordinatsioonitu susliku pärast, tõsiseltvõetava kiskja puhul eeldaks ju veidi diskreetsemat lähenemist. Rada osutus pimedas leitavaks, on tehtud hea töö liputamise osas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar