Kõhus on kehv tunne. Loodan, et põhjuseks on tühja kõhu peale joodud kange tee, mitte mingi infektsioon ega intoksikatsioon termiidimürgist...
Justkui unustasin täna õhtust süüa. Pärast jooksmist ei olnud eriti isu ja pärast teejoomist veelgi vähem. Peab tunnistama, et kange must tee on varemgi mind tualetipotti kallistama pannud...
Pärast hommikusööki tegin ära poole oma päevatööst - panin kanadele vett ja seda granuleeritud ollust, mida nad söövad. Teine pool päevatööst seisnes taimede kastmises, ning selle sooritasin õhtuses jaheduses.
Vaba ennelõuna investeerisin linnuvaatlusesse. Pakkisin kotti fotokraami, pudeli vett, särgi ja jope ning asusin matkama coq de roche’i elupaiga poole. Ilm oli pilvitu ning päike joonistas seljakti mulle selga. Kena ilma tõttu olid linde vaatlemas ka turistide voorid. Ebasodne, sest linnud olid minema peletatud. Kuidas kaitsta loodust loodussõprade eest? Kui üks bande linnuahistajaid oli ära läinud, naasid mõned julgemad isaslinnud aegamööda mänguplatsile. Jõudsin veidi ringi hiilida ja mõned pildid teha, kui kohal oli järgmine grupp pealetükkivaid ornitoloogiaentusiaste. Läksin ära koju, kuna ei soovinud olla kaasosaline vaeste kivikukekeste libiido tapmises.
Koduteel oleksin peaaegu kõndinud otsa maole. Enda õigustuseks võin öelda, et ta nägi välja nagu puuoks, mis oli tee kohale murdunud. Justnimelt tee kohale - peenike madu hoidis end u 50 cm pikkuselt jäigalt ja liikumatult teeserva kohal. Isegi, kui olin vaevalt sammu kauguselt tundnud ära maopea ja tagasi põrganud, nägi ta keha siiski välja nagu puuoks. Arvasin, et ehk mao keha on kuidagi selle oksa taga vms, aga ei - ühel hetkel hakkas ‘oks’ liikuma.
Nende puuvõras elavate madude ‘kõhu-’ ja ‘seljalihased’ on väga tugevad. Ka on nende keha läbimõõdu/pikkuse suhe väga väike, sellised niitjad elukad. Näivad anorektilised võrreldes harjumuspäraste kodumaiste ‘matsakate’ rästikute ja nastikutega
Minu kohaloleku peale otsustas ta teekohal rippumise ära lõpetada ja roomas metsa poole. Avanes ka võimalus näha teda puu otsa ronimas - väga muljetavaldav osavus, eriti arvestades jäsemete puudumist.
Päris naljakas oleks, kui metsas puid langetades järsku paar-kolm sellist elukat särgikaelusest sisse pudeneks. Või noh, mitte niivõrd naljakas, kui nagu ebamugav ja...
Kodumaal kartsin vahel, et toonekurg pillab rästiku mulle kaela. Hirmud vist trendina ei nõreta just ratsionaalsusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar