Kui asi nii edasi läheb, siis varsti asun ma elama puuvõrasse, kasvatan selga sambla ja hakkan pahaaimamatutele liblikalõksupaigaldajatele kaela roojama samal ajal ise oma võrukaelaga kavalalt 180 kraadiseid pöördeid tehes, aeglaselt.
Päeva jooksul ronisin paaril korral välja võrkkiigest, et kasta taimi jne. Pärastlõunal käisime ka Ruthiga poes, kuid selle pooleteisetunnise sõidu jooksul ei õnnestunudki päriselt üles ärgata. Tee ääres nähtud suur sisalik siiski meelitas silmalaud hetkeks laiemalt lahti. Näib, et autoroolis on parimad shansid näha faunat. Sisalikud, maod, oravad, mingid veidrad jooksvad linnud jne. Auto kiiruse/müra-suhe lihtsalt näib olevat soodsam kui mul jalgsi liikudes. Näib tõesti kehtivat mingi säärane seaduspärasus, sest ka joostes olen kohanud rohkem loomi kui metsas jalutades.
Poest ostsin liitrise pudeli Martinique’ rummi ja hommikusöögiks baguette’i, mille küll 15 minuti jooksul pärast kojujõudmist ära sõin. Küllap selle pärast tulebki hommikusöögiks saiad osta hommikul...
Tegelikult oleks muidugi võinud ka täna minna kivikukki vaatlema, kuid olen pisut kitsi - kardan raisata aega ja energiat 10km-se rännaku peale leidmaks eest vaid haudvaikse metsa, sest idio-turistid on kõik linnud minema peletanud. Räägin juba nagu tõeline kohalik...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar