Oli päikesepaisteline päev. Näib, et ehk ei peagi järgmised seitse kuud ainult läbi vihmakardinate vaatama, soodne.
Filippe rääkis, et meil siin päris lähedal mõnesaja meetri kaugusel olevat väike soo, niisiis käisin hommikupoolikul seda vaatamas. Soo, võib ilmselt ka öelda märgala, on täiesti olemas, praegu küll veel veest tühi, kuid kestvad vihmad peaksid ta peagi veega täitma. Filippe’i väitel pidavat vihmaperioodi alguses maa justkui küllastuma veega ning ühel hetkel, kui see küllastumispunkt on ületatud, siis täituvad sood ja tiigid järsult. See märgala ei ole küll tõenäoliselt piisavalt suur, et elatada kaimaneid ja anakondasid, kuid siiski tükike Amazoniat meie ‘tagahoovis. Soos kohtasin sellist metallik-sini-rohelistes toonides sisalikku, keda olin varem kohanud coq de roche’i vaatluskoha juures ja seal ka pildile saanud. Täna oli ta siiski liiga kiire ega soovinud sugugi ülesvõtteks poseerida. Tegelikult ei ole ma ka päris kindel, kas tegemist on sisalikuga. ta võib ju olla ka näiteks mingi sabakonnaline nagu salamander vms.
Õhtul saabusid turistid, ning paarkümmend minutit pärast nende saabumist lahkus nende majakesest elekter. Kuna oli olnud väga päikeseline päev, langeb süü ebaadekvaatse süsteemi vildakatele õlgadele. Suhteliselt piinlik lugu, olgugi, et turistid olid mõistlikud. Kui aparatuur ei tööta ka ideaaltingimustes, siis, noh, ei ole see ju sugugi hea aparatuur.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar