Täna pakkisime külmunud desmodiumikotid konteinerisse, peagi asvad nad hulpima Euroopa poole. Konteiner osutus siiski pisut väikeseks - kogu kraam ei mahtunud ka jõhkrutsemisest hoolimata sisse. Küllalt suur kogus jääb siinsesse külmlattu ootama järgmist korda, mis kardetavasti saabub millalgi veebruaris/märtsis.
Pärast seda väikest logistikaseanssi käisi bensiinijaamas - täitsin piruka paagi ning ostsin meie sure generaatori tarvi uue aku. Ütlesin küll ‘ostsin’, kuid tegelikut lihtsalt vahetasin kauba oma autogrammi vastu. Nüüd, pärast Frederici kõnet bensiinijaama, sai ka minule osaks privileeg tankida. Oi kui uhke tunne.
Liisale saabusid külla vanemad kodumaalt, tuues kaasa saadetisi ning mõistagi klassikalist toidukraami: kilu, must leib etc...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar