Võrdlemisi sündmustevaene päev. Aeg tundub liivana sõrmede vahelt läbi jooksvat ja mul vist ei ole ka sellega mingit probleemi, sest mul ei olegi ju midagi konkreetset plaanis selle ajaga teha. Ainus plaan on hulpida vooluga kaasa, kogeda midaiganes elu toob.
Pseudosügavamõtteline jura, tahtsin öelda, et midagi ei toimu, aga ei ole ka pealetükkivalt igav.
Hommikupoolikul siiski võtsin maha ühe kuivanud puu, mis seisis Frederici õuel. Ta kartis, et see variseb ühel päeval ta auto peale. Kuivanud puud kipuvad teinekord midagi säärast tegema küll. Kuna meil enam mootorsaagi ei ole (see sai Bernardile tagastatud), siis olin relvastatud ainult matsheetega. Ootasin ära kuni turistid päevaks välja sõitsid, kuna helid, mis tekkivad matsheetega kuiva puu tümitamisel on päris pagana valjud ja vähemeloodilised.
Sain Filippe’ilt pisut informatsiooni meie naabruses asuva kullakaevanduse kohta. Selgub, et presidendi määrusega vms-ga on otsustatud, et selles paigas ei hakka mingit kaevandamist toimuma, aga mehed ei ole kuidagi valmis loobuma, kuna ettevõtmisse on juba investeerinud miljoneid ja maak pidavat olema rikas või kuidas nüüd öeldagi. Siin tegutsev ettevõte IAMGOLD olevat Kanada päritolu ja maailmas kurikuulus oma räpase mängustiili poolest.
Kuld on müstika - tema hinnalisus tuleneb ju sellest, et ta on haruldane ja teda on raske saada; sellest, et iga grammi kulla eest on makstud mingi ühiku hävinud looduse või surnud või haigestunud tööjõuga. Kui keegi tahab vaielda, väita, et kulla kõrge kokkuleppeline väärtus tuleneb tema keemilises inertsusest, imepärasest sepistatavusest (kullalehe saab sepistada nii õhukeseks, et ta paistab läbi) või kaunist värvist ja särast, siis...noh, mina ei taha küll temaga vaielda. Mu ainus, ja tunnistan et mitte kuigi adekvaatne, vastuväide oleks ‘’bullshit!’’
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar