Veidi hakkab juba tüütuks muutuma see, kuidas asjad mu käes katki lähevad. Paar päeva tagasi keerasin katki mootorsae õlikorgi, sugugi mitte jõuliselt muuseas - väidan, et korgis esinesid mõrad. Parandasin ta ära mingisuguse ‘superliimiga’, nagu need on väikestes tuubides eksole, aga täna selgus, et õli oli liimi ära lahustanud ja separatistlik korgi osa hulpis ringi kusagil õlipaagi sügavustes. Loomulikult ei jäänud olemata ka õlipurse: näib, et kui saag töötab, esineb õlipaagis rõhk, mis lükkaski katkise korgi eest ja pihustas õli vähema vastupanu teele. Järgmisena tahaks proovida epo-liimiga, kui õnnestuks seda kusagilt hankida.
Jaapanlased sõitisd ära, andes sellega veelgi enam võimalust võrrelda nende lühikest külaskäiku rändrohutirtsude parve rünnakuga. Ka tirtsud ei jää ju kaua passima, peagi pärast saabumist valguvad järgmisele alale, kus on veel säilinud taimestikku (või putukaid jaapanlaste puhul)
Kuigi paljusid neist võis siinveedetud päevade jooksul tihti näha mossis nägudega, olid kõik äraminnes järsku hirmus rahul. Muidugi eile oli päris viljakas püügiöö ka. Ma ei teagi, kas see rahulolu väljendamine oli siiras või hoopiski mingitlaadi etiketivärk neile.
Igatahes Saito-san otsis mind eraldi ka üles ja rääkis õhinaga, et oli lõksust leidnud mingi eriti vinge liblika, tema õhin oli igatahes siiras.
Pärastlõunal saabus üks perekond Surinamest (hollandlased), kes ei olnud küll entomoloogiaentusiastid, kuid siiski loodushuvilised. Täna käisin nendega Patawa joa ääres, oli ilus, lapsed said ujuda ning maohammustuste arv jäi ka optimaalseks (=0). Niisiis olid kõik väga rahul.
Nende inglise keel oli suurepärane ja ka nende isekeskis räägitud hollandi keelse jutu essents jõudis minuni, sest selgub, et see on väga sarnane saksa keelele. Pagana üllatav küll eksole.
Homme on plaanis minna coq de roche’i pesitsuspaigale kiibitsema, pärastlõunal võibolla ka meie kohalikule oja-rajale, kuid selle plaani mõistlikuse osas on mul veidi kahtlusi, sest siinne rada on kõndija füüsise osas võrdlemisi nõudlik...
Vestluse käigus mainis pereisa Michael ka muuseas, et detsembris peaks tulema ‘’väike vihmaperiood’’. Hakkab tunduma, et siinsete aastaaegadega on veidi keerulisemad lood. kui len seni arvanud.
Uni üritab juba kella 7st alates mind vägagi agressiivselt voodisse meelitada. Näib, et olnud öised valguspüügid on veidi kõigutanud siin muidu nii kaljukindlaks muutunud ööpäevarütmi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar