Arvasin, et täna on teisipäev, aga tuli välja, et hoopiski reede. Ilmselt on lugu sarnane sellele, mis leiab aset kui rotike või miks mitte inimene panna keskkonda, kus ta on isoleeritud loomulikust valgusest ja seega ka ööpäevase tsükli tähtsündmustest - tema ‘tsirkadiaansete’ rütmide periood enamasti pikeneb veidi võrreldes algse 24 h-ga. Ehk siis muutub, hälbib. Minu elus on jäänud ära viimased kaks nädalavahetust ja käesoleva nädalapäeva kindlaksmääramine polegi enam nii lihtne. Puudu on tähised.
Kuna hommikupoolikul puudus hein mida puhastada ja pesta, veetsin vabanenud aja poolalasti murus aeledes - võttes päikesevanne.
Pärastlõunal saabus täna laadung. Uskumatu prügi - suvalisest võsast koosnevatest pundardest tokerdamas välja üksikud desmodiumivarred. Kogu aeg kuni hämaruse saabumiseni möödus seda frustreerivat kraami puhastades. Lõbu.
Kui töö oli lõpetatud, pistsin mõned asjad kotti ja läksin dzhunglisse. Istusin ühe väikese teeraja kivisel pinnal, kuulasin ööhääli, jälgisin ‘jaaniusside’ lendu ja kosutasin päevase taimejura poolt teotatud meelt. Jaaniussid olid täna pöörased; oranzhid ja rohelised lendamas, keerlemas, süttimas ja kustumas. Üritasin neid taskulambiga tantsule paluda, kuid nad eelistasid jääda oma algupärase kava juurde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar