Selgub, et nädalate kaupa vihmas vedelenud võsarisu on võimalik põletada isegi hoolimata kestvast tugevast vihmast. Tarvis on vaid sületäit kuivi puid, mis hunniku serva alla toppida, kus nad suurema veevoolu eest kaitstud on ja kuna ma ei ole suurem asi skaut eriti, kui käepärast on tuleohtlikke vedelikke, siis ka liitrit diiselkütust ja poolt auklikuks kulunud pükste säärest.
Algas jõulukuu.
Tule tegemise kõrvalt märkasin ühe oksa peal elukat, kes nägi üldjoontes välja nagu sajajalgne, aga ei liikunud nii vilkalt, nagu olen sajajalgseid näinud seda tegemas. Igatahes oli tal pikk lüliline keha ja palju jalgu. Plaanisin ta purki panna ja sügavkülmutada. Kuna aga kõik mu purgid olid juba lülijalgsete korjuste poolt hõivatud otsustasin ühest väiksemast topsist skorpioni suuremasse purki teiste elukate juurde ümber asustada. Paraku ei jätkunud mul aga kanatlikust lasta tal topsi seina küljest lahti sulada ja tema sealt lahti urgitsemine katkestas ta keha terviklikkuse. Kurb küll. Seoses sellega kaotasin ka isu leitud hulkjalgset elukat sügavkülmutada.
Tuhatjalgne on see !
VastaKustuta