Nägin täna puumat ja lausa kaks korda sealjuures. Esimesel korral siis, kui käisin hommikul kohe pärast ärkamist väikesel jalutuskäigul. Kati ei viitsinud tulla ja oli pärast pettunud. Kuid pettumus ei kestnud kaua, sest pärast hommikusööki läksime pisikesele matkale mööda ‘’le grand tour’’-i (nii märkisin selle kaardil, mille Fredericile sünnipäevaks kinkisime) ja nägime kõik kolmekesi (Kati; Kuldar; ma) tee peal puumat. Viis kuidas see loom käitus oli üpris muljetavaldav, ei paistnud mingit hirmu ega ka mingi ähvardust. Mõlemal kohtumisel kõndis ta rahulikult minema, esimesel korral mööda teed nii, et kui talle järgi kõndisin nägin teda kurvi taga jällegi ja nii kaks korda. Siis tüdines ta mängust ära ja läks metsa. Mingit tegelikku pilti ma temast mõistagi ei saanud, vaid ühe über-uduse käkerdise ning sellelgi on esimene pool puumast puude varjus.
Jalutuskäik väsitas päris korralikult ära ja tegi uniseks nagu ka eelmsiel pühapäeval. Kuid selliste metsaskäikude jaoks ma siin ju olengi. Nädalapäevadel aset leidev ei vääriks enamasti isegi teadvselolekut, leian ma.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar