Kõigepealt üks juhuslik tükk informatsiooni, üritan selletaolisi siin ikka kaootiliselt puistata. Nimelt on valguspüüki parem teha ‘musta kuuga’. Pagan, ma ei teagi õiget väljendit selle kohta, kui kuu ei ole enam vana ega pole ka veel noor...
Käisime täna linnas. Lähe viivitus veidi, kuna ilmnes, et on tarvis saekaatrist kanadele allapanuks pisut saepuru tuua. Kui see sai tehtud ning jõutud otsusele mida selga panna ja mida linna kaasa võtta asusimegi teele. Käisin ka Matoury postkontoris, leidsin kaks toredat postkaarti ja kirja Cayenne’i peapostkontorist. Selgus, et toll on kinni pidanud paki, mille ema saatis mulle detsembri alguses ning nüüd pean minema sinna jubedasse postitöötajate kesksesse urkasse ja võtma selle paki tõenäoliselt üle nende laipade. Frederic ütles, et siiski on ka veretuid viise selle kättesaamiseks, kuid esialgu ei maksa midagi välistada, usun.
Cayenne’is avastasin oma suureks pettumuseks, et brasiljeerode kalapallikiost oli kinni ning planeeritud õlist tilkuvatest vürtsikatest kalapontshikutest koosnev lõuna jäi ära. Käisime Andresega vanas sadamas, kus on juba ka varem mainitud arukordne võimalus näha mangroovi ning selles tegutsevat faunat. Kohal oli ka punane iibis, kaugel-kaugel siiski.
Pärast turulkäiku ja lõunat hiina restoranis sõitsime tagasi kontorisse, et ühenduda maailmaga ja vahetada temaga andmeid.
Õnnestus ka keerulisi teid mööda panna mõned e-raamatud vennalt laenatud i-podi peale. Ülisoodne, sest paberist kirjandus, mida võiks valguspüükidele lugemiseks kaasa võtta on üpris ammendunud.
Sõites tagasi mäkke märkasin teel madu. Peatusime, et teha pilte ja pärast seda tahtis Andres teda oma maokonksuga ahistada. Leppisime kokku sellises sündmuste järjekorras, et oleks võimalus saada foto ka peaaegu häirimata maost. Kuid madu lähemalt uurides selgus, et ta on vigastatud - kaelaosa oli kitsalt lömastatud ja ta väänles agoonias. Kuna lömastusjälg kaelal oli vaid ca 3 cm laiune võbi ilmselt eeldada, et sõiduk mis selle tekitas oli kaherattaline ja liikus edasi kas sportliku soorituse või vähem kui 50-se kubatuuriga mootori varal. Võimalik, et sellise kaelatrauma tekitas talle ka mõni kiskja, kuid arvestades sündmuspaika tundub see vähetõenäoline. Igatahes oli see kordineerimata väänlev ja rulluv madu suhteliselt groteskne vaatepilt: ta suu oli lahti, elutu pea käändunud kaelast tagasi keha poole ja lohisemas mööda teeäärseid kive samas kui keha veel liigutas.
Öösel käisime lähedalasuvas pisikeses soos. Lootsin näha seda veidra väljanägemisega suurt ämblikulaadset keda kohtasime mõni aeg tagasi koos noorte teadlastega. See lootus paraku ei täitunud, küll aga oli kuulda pisut konnalaulu ja ühel maas lamaval puutüvel märkasin ka tarantlit. Tegime mõned pildid ja siis pani andres ta jäätisekarpi. Loomaaed jäätisekarbis, saaga...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar