Ülekaaluka osa päevast magasin maha.
Õhtul ene valguspüügile sõitmist, kui lülitasin diiselgeneraatori ‘tsentraalset elektrisüsteemi’ laadima, selgus et ühendusega on midagi lahti - vool ei jõudnud adressaadini, kui nii võib öelda. Juhtmete kontrollimisel selgus, et üks pistik oli äras ulanud. Sellised juhtumid ei ole siin sugugi harvad, mis on ka mõistetav, arvestades, et elektrivõrk koosneb maas vedelevatest pikendusjuhtmetest ja et asume võrdlemisis sademeterohkes kliimavööndis, mistõttu ühenused ligunevad vahel lompides. Jah, siinne elektrivärk on üks suur föönivannitamisüritus, kuid sellest hoolimata ta vähemalt osa ajast funktsioneerib. Leidsin siis asenduseks ühe teise pikendusjuhtme ja süsteem hakkaski laadima, kuid kogu selle susserdamise peale oli juba kulunud omajagu aega ning valguspüügile minek jäi veidi hilja peale. Üritasin seda viivitust pirukaga üle lompide hüpates kompenseerida - ajaliselt võitsin seeläbi ehk 5 sekundit, kuid emotsionaalses mõttes päris palju. Mis saaks olla rahustavam kui pisut huligaanitsemist.
‘Esimese valiku’ valguspüügiplats oli juba hõivatud ning pidime lõkus üles panema auku. Ka see koht ei ole enamasti sugugi halb, kuid tänane öö oli saagi osas enneolematult kasin. Näis, et lülijalgsete ametiühing oli kehtestanud lennukeelu või midagi taolist. (kehv huumor, aga samas - kell on 4:34 am).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar