laupäev, 23. jaanuar 2010

16.01.2010

Täna sain pärastlõunani magada, rõõm.


Kella kahe paiku vedasin end ortostaasi, lasin kanad õue ja hakkasin lõunasööki valmistama. Peagi aga hakkas õuel hargnema koerte ja kanade etendatav märul. Varem ei ole koerad siin kaade kallale kippunud, kuid täna võttis Doggy ühel hammastega kaelast ja rapputas nii, et linnust jäi maha vedelema vaid ilane keelt suust välja ajav ägisev tomp. Ainus mõistlik lahendus tundus olevat valmistada sellest tombust limonaadi, ehk siis kanapraadi, mida Ruth ka homme teha lubas. Doggy suutis peksust kõrvale hiilida, kuid karjusin ta peale piisavalt, et panna ta terveks päevaks kõrvad peadligi mööda seinaääri roomama.


Oli esimene valguspüük tshehhi turistiga. Aparatuur oli eileöise vägivaldse mahavõttu tõttu pisut kahjustatud ega toiminud nii knasti kui parimatel päevadel: valgus oli tuhm ja mõned pirnid küpsesid mõraliseks. Sellest hoolimata leidsin lõksu lähedalt puu otsast ühe ‘arlekiini’ (mardikas; Longhorn), esimese viimase kuue valguspüügiöö jooksul. Muus osas oli aga saak kasinapoolne. Nägime üht tõeliselt massiivset kärnkonna, ta keha võis olla ligikaudu 30 cm pikkune ja hinnanguliselt 1,5 kg kaaluv, muljetavaldav elukas. Tõenäoliselt oli tegemist Bufo marinus’ega.

Kui oli juba ammu käes aega Titanuste saabumiseks, aga ühtki neist veel maha sadanud ei olnud üritasin leida viga elektrisüsteemis. Selle käigus aga tekitasin tõenäoliselt mingi valeühenduse, mistõttu laskus lagendikue pilkane pimedus. Kihutasin laagrisse ning tõin uue ‘elektroonikakasti’ (trafod põhimiõtteliselt ongi kogu selles sisalduv elektroonika). Üritasin tegutseda operatiivselt, kuna inimestele, kes on maksnud musta ekvatoriaalööd rebestava valguse eest 250 eurot ei pruugi ju pimeduses konutamine olla kuigivõrd vastuvõetav. Mõne minuti pärast oli valgus tagasi ja heledamalt kui varem. Enne kui turistid tänaseks lõpetada otsustasid tuli lõksule veel üks effektse välimusega ööliblikas - ‘Rotschildia’.

Kui varustust autosse pakkisime, leidsin generaatori lähedalt maast ühe Titanus, mitte küll väga suure, kuid siiski. Viisin ta tshehhi turistile justkui kompensatsiooniks tõrgeterohke valguspüügiöö eest. Titanus ja arlekiin ühe öö jooksul ei ole sugugi mitte halb saak ja mees jäi kokkuvõttes rahule.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar