Öösel oli valguspüük. Daniel oli huvitatud ainult putukate vaatlemisest ja pildistamisest ning soovis, et kogu ‘saak’ jääks ellu. See ei ole muidugi päris võimalik, kuna õhus tiirlevad nahkhiired, kes desorienteeritud putukaid nopivad ja ka kuumade pirnide vastas anihhileerub öö jooskul piisavalt liblikaid, et täita õhk praekanalõhnaga, kuid otseselt inimkäte läbi hukkus sel ööl ainult üks lülijalgne - Rothschildia, kelle panime ajalehe vahel lõksu maha võttes.
Kuna tundsin end pisut kehvasti, nõustus Kati ise ööseks turistiga lõksu juurde jääma. Valasin generaatori kütusepaagi täis ja läksin koju magama, öösel kui nad lõpetasid ajas Kati mind üles ning läksime pakkisime aparatuuri kokku.
Hommikupooli möödus magades ja uneledes, kuid lõunane palavus ei lasknud enam voodis vedeleda ja tuli sättida end pisut vertikaalsemasse asendisse.
Pärastlõunal käisime Danieliga coq de roche’e vaatlemas. Linnud näitasid end ning usutavasti sai ta ka mõned head pildid. Tagasiteel peatusime ka väikesel metsateel, kus on cacique vert’i koloonia. Paraku ühtki lindu kohal ei olnud, vaid nende pesad oma rippuvas ilus. Jalutasime pisut mööda rada metsa sisse, nägime looma, kes tõenäoliselt oli suur sipelgaõgija. Vähemalt mina õiget ülevaatikku pilku temast ei saanud, kuid suurus, värv ja see, et kohtumine toimus suure kihava sipelgapesa vahetus läheduses toetavad hüpoteesi, et tegemist oli justnimelt suure sipelgaõgijaga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar