Eile, laupäeval, käisime linnas. Teel kohtasime pööraseid rollerimehi: kahel võrril kokku kolm inimest kolme jahipüssiga. Kavas oli käia turul ja hiljem Rorota mäel laisikuid vaatamas. Nüüd nägi ka Kati need eukad omas keskkonnas ära. Kohtasime ka üht unist leeguani (näib, et eesti keeles on iguaan leeguan…), vedeles teine keset teed silmad vidukil. Oleksime talle peaaegu peale astunud. Mingeid vigastusi tal ei paistnud olevat ja kui teda pulgaga pisut torkisin ronis võssa tagasi ka. Vast oli lihtsalt unine aeg päevast tema jaoks.
Enne kojusõitu korjasime rannalt üles neli kookospähklit. Kaks neist osutusid riknenuteks. Hakkab tunduma, et kui kookospähkel näeb välja nagu ta oleks veetnud kaua-kaua aega ookeanis hulpides, siis ta tõenäoliselt just seda ongi teinud.
Pühapäev oli päikese, pankookide ja ahjus küpsetatud keeks-koogiga. Rõõm.
kusjuures, leidsin kah Tallinna külje alt Paljassaarest arvatavalt pikalt meres hulpinud kookospähkli, oli seest kah päris hapu(kui oleks olnud piisavalt julgust siis oleks sealt vast päris kõvad promillid saanud :D). Aga suur oli mu üllatus igatahes, konnates mööda inimtühja randa.
VastaKustuta