Haigus on jõudnud selleni, milleni minu puhul kõik tõved näivad lõpuks jõudvat - tonsilliidini. Naeruväärne lugu küll, mõtlesin, et seda probleemi maakera vöökohal ratsutades küll ette ei tule. Aga võta näpust. Õnneks on aga juba teada, et mu taskunuga on kirurgiliste protseduuride teostamiseks liialt nüri, sai mõni aeg tagasi kannika peal katsetatud, mistõttu puudub oht, et hukkun autotonsillektoomiat üritades ja omakseid jääb lohutama vaid kummutil tolmu koguv Darwini auhind.
Täna oli turisti jaoks plaanis ekskursioon ‘‘Cite Carolin’i’’, mis osutus orjandusaegse istanduse asupaigaks. Olid mõned varemed ja giid rääkis lugusid, prantsuse keeles küll mõistagi, aga üht-teist imbus siiski läbi. Varem ei olnudki ma siin sellist ajaloo kohalolekut tundnud, kuid nüüd selgub, et kusagil on siiski maamärgid mis meenutavad tüüpilise Kariibi istanduskoloonia ajalugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar