04.08.2012

Täna oli plaanis minna Gabrieli ojale paatima (sest ma ei ole kindel, kas nimetada neid kajakkideks või kanuudeks, aer on nagu kajakil, paat ise on nagu ‘pealistutav kajak’ aga nemad seal nimetavad neid ‘canoe’-deks), kuid ei olnud saadaval ühtki vaba alust. Õnnestus siiski registreeruda järgmiseks pühapäevaks. Oli veidi keelebarjääri, aga lõpuks õnnestus vastastikuselt mõista ka selliseid keerulisemaid mõtteid nagu tõusu ja mõõna ajaline sobitamine ülesvoolu sõidu ajaks.

Kuna plaan ‘A’ kukkus läbi, sai käidud linnas. Ostsin endale hamac’i ja ei jõua ära oodata, et saaks hakata sellega ringi magama.

Lõunaks said linnaga seonduvad himud rahuldatud ning sõitsime Remire’sse. Käisin Remire mäel, mis kunagi pettumust ei valmista. Täna küll laisikuid, selle mäe nö vapiloomi, ei näinud, kuid selle puudujäägi kompenseerisid väikesed ahvid (tamarinid ja saimiri’d) ning kaks iguaani. Õnnestus saada ka mõned väga head pildid, kuigi veidi jäi ka tunne, et mõned olukorrad oleksid võimaldanud ka rohkemat, neid ei saanud lõpuni realiseeritud nö.  Aga see on elu, kaspole, siis kui õnn on oma töö teinud võtavad  teatepulga üle oskused ning lõplik resultaat sõltub sellest, mida nemad teatepulgaga peale hakkavad.