07.07.2012

Oli puhkepäev. Hommikul magasin läbi äratuskellahelina ning ei õnnestunudki minna jalutuskäigule päikesetõusu tervitama. 

Pärast hommikusööki käisime mõnetunnisel metsatiirul, pildistasin ‘Orkestrikoopas’ Damon diadema-sid ning nahkhiiri, vikerboad, keda nägime koopas koos noore Jonathaniga 2 a tagasi, ei õnnestunud täna kohata, lootuses, et ta siiski elab püsivalt seal, lähen kindlasti tagasi, võibolla öisel ajal…

Pärastlõunal külastasime coq-de-roche’i  vaatlemiseks mõeldud ‘Observatoire’-i. Kangelased olid küll kohal, kuid väiksearvuliselt ning ühtlasi kuidagi häbelikus meeleolus.

Veel mahtus valgesse aega pisut paduvihmas metsateed mööda vantsimist. 

Päevad on tõesti lühikesed, eriti võrreldes kodumaiste suvepäevadega. Ja kui õhtul ‘tuled välja lülitatakse’ siis tehakse seda resoluutselt. Ja saabuv justkui ürgne pimedus toob ka une, toob hoolimata eelnevast unerutiinist jms-st. Robustne. Väga ‘teretulemast koju’-tunne samas.