07.08.2012

Täna hommikul oli head õnne lindudega. Nägin üht suurtest tuukanitest (Ramphastos vitellinus, pr. keeles toucan ariel) väga ilusas valguses ning nii lähedalt, kui ilma puu otsa ronimata võimalik on, usun. Tegin palju pilte ja oli rõõm. Samas kohtasin ka üht kollase kõhuesisega keskmise suurusega papagoid, tema ei näidanud end nii lahkesti kui tuukanid, kuid valgus oli kaunis ning osaliselt puuvõrast paistvana sai ta ka üles võetud, jällegi trofee mitte fotona.

Tööülesandeid on järelejäänud aja kohta kuidagi palju, samas mul ei ole ka midagi selle vastu, et töö ajal reaalselt tööd teha, kui aga keegi mu puhkepäevade kallale läheb tekkib vahel isu teda matsheetega kasvatada, uuh veidi räige, ütleme et ma mõtlesin seda mingis ülekantud tähenduses, mhmh.

Tänane huvitav projekt oli pisikese ketassaega suure murdunud puu toeks oleva üpris jämeda osa saagimine, lõbus. Ketassaega selle pärast, et puidus olevad mardikavastsed kardavad mootorsae kasutamisega kaasnevat bensiini- ja õlireostust ja toeks olevat osa selle pärast, et selles oli palju mardikavastsete uuristatud käike. Närisin ketassaega veidi, kuid lõplikult võtsin puu läbi matsheetega, sest see tundus veidi turvalisem - parem asend; olin valmis kiiremini eemale hüppama jne. Kui kogu see surmalõks raginaga kokku kukkus, minu poolt niivõrd-kuivõrd kontrollituna, tegi P. ‘ah’ ja ‘oh’, kuid selle peale, kui ma kohale jõudes ning tema seletusi soovitava puu osa kohta kuulates esimese asjana ütlesin, et ‘this isn’t really safe’, ei leidnud aset mingit olulist restrategiseerimist.