14.08.2012

Hommikul tegin P.-le, H.-le ja U.-le ekskursiooni koobaste ja ojade juurde. Kogu koosseis leidis endas valmisoleku pugeda läbi väikese augu ning nägi ära ka oja äärse koopa nö tagatoad. Muljetavaldav, vist.

Kohtumisi faunaga sattus hommikusse päris heldelt. Üks madu, nastiklane usun, kes vedeles ühe koha peal liikumatult, pea tõstetud nii siis kui olime teel koopa juurde, kui siis kui poo ltundi hiljem tagasi tuli. Populaarseim hüpotees oli, et ta oli ehk midagi söönud. (Naljakal kombel kohtasin samast liigist madu ka õhtul, aga see oli palju aktiivsem, jõudsin teha ühe pildi, kuid seejärel ta roomas väga kiiresti minema, sellist väledust ei ole ma varem ühegi mao puhul näinud, nagu nool tõepoolest. Ehmatasin, sest selline kiirus ja äkiline pealehakkamine tuli üllatavana, eriti arvestades tema liigikaaslase käitumist hommikul, ja kui ta oleks otsustanud teha selle sööstu minu poole, ei oleks ma jõudnud isegi reageerida enne, kui ta minuni jõudnuks. Parem vist mitte madudega mingeid reageerimisvõistlusi korraldada.) Veel kohtasime Dendrobates tinctoriust ning oravat, koopas olid mõistagi ripsämblikud (Damon diadema) ning kahvatud koopakärnkonnad nagu alati.

Pärast ekskursiooni jätkus tööpäev tavapäraselt. Korjamine, istutamine ja sääskede ning parmude imetamine.