30.07.2012

Varahommik oli udune ja õhus oli üldiselt kuidagi ‘teistsugune’ tunne. Juba kohvi juues (ca kell 6 am) kuulsin aarade kraaksumist, ning nägin neid ka puulatvade taga kuuekesi mööda lendamas. Meenus üks pärastlõuna, vist eelmisest nädalast. kui metsas hõljus ringi vihmajärgen paks udu ning elukad olid ka kuidagi tavalisest nähtavamad ja kuuldavamad.

Viimastel hommikutel on hakanud päris meie maja lähedal kraaksuma või kaagutama (kuidagi kalkunilikult) mingi lind. Ma usun, et seda häält võib teha marail, aga kuigi kindel ei ole.

Kui kuulsin hommikusel jalutuskäigul aarade kraaksumist, mis tundus tulevat ühest punktist, proovisin välja peilida nende asukoha. Õnnelikul kombel see ka õnnestus ja oli isegi vaba nähtavus puuvõras istuvale kahele aarale. Tegin ka pilte, millel väärtus fotodena  küll puudub nagu ikka, sest oli hämar ja udune, kuid minu jaoks väga väärtuslikud trofeed. Jäin päris pikalt neid võsa varjust passima lootes, et ehk murrab hommikune päike millalgi läbi uduloori ning näitab ka aarade värve, kuid seda ei olnud kohe üldse juhtumas. Piltidelt võib siiski näha, et aarad on sinise ja punasekirjud, aga õlgadel ja turjal oleva laigu värv jääb veidi selgusetuks. Ara macao’l on see laik kollane, Ara chloroptera’l nagu nimi ütleb roheline.

Hommikul sai veel korjatud veidi taimi ‘G.’ Ning siis sõitsime koos P.-ga, kes on midagi F.-i assistendi taolist, linna, et pakkida kokku taime ‘C.’ lehed ning saata kraam Prantsusmaale. 

Vestlesime reisimisest, P. rääkis, et oma oma abikaasaga reisinud palju Kesk-Ameerikas ning Lõuna-Ameerika nö rohelisemas (ekvatoriaalses, ülemises) osas ning soovitas reisisihtkohana Kolumbiat, kui mul peaks kunagi olema tahtmist ja võimalus Lõuna-Ameerikat edasiselt eksploreerida. Kui mainisin Costa Rica’t mille kohta olin ühelt ameeriklaselt häid muljeid kuulnud, ütles P. et nad olid abikaasaga ela käinud ja tõsiselt pettunud: liigselt kommertslik disneylandi-värk, looduskaitse nime all igasuguse jama korraldamine ning ei mingit kohalikku kultuuri (muusikat, toitu ega muud).

Kui tõstatasin teema Cayenne’i lennujaama nimemuutusest (varem oli Rochambeu, nüüd Felix Eboue), oli tema reaktsioon suures plaanis: ‘’pff, jah jälle teevad nad siin mingit jama…’’ Felix Eboue on keegi mustanahaline härra, kes oli, mulle näib, üks juhtfiguure orjuse kaotamise juures Guajaanas ning kelle auks on suur monument Cayenne’is palmide väljakul, seega igati relevantne kohalik sümbol minu meelest. Tundub ka igati kohane, et domineerivalt mustanahaline elanikkond, kelle jaoks kindlasti orjusesse ja eriti selle kaotamise puutuv on oluline osa ajaloost ja võibolla ka identiteedist, saab oma sümbolitena kasutada nö endi seast tõusnud kangelasi või liidreid. Miks peaks Cayenne’i lennujaam kandma mingi prantslasest prefekti (või kes iganes oli Rochambeu) nime; Tallinna lennujaam ei ole ju ka Stalini nimeline, tõsi Eesti ei ole ka enam NSVL-i poolt okupeeritud ja tõsi see on üpris halb võrdlus, aga ikkagi.

P. argument selle nimemuutuse vastu oli ‘suur’ kulu rahvusvaheliste lennujaamakoodide muutmisele (60 000 eurot, kui mäletan õigesti) ning see, et F. Eboue ei olnud eriliselt puhas tegelane - olevat omanud ka ise orje. Paratamatult saab ju orjuse vastu võidelda ajal, mil orjus eksisteerib, ning sellisel ajal on väga tõenäoline, et inimene, kel on piisavalt võimu ja võimalusi, et üldse mingeid protsesse algatada või mõjutada omab ise orje. Näib mulle nii. Lincoln ja mis kõik eks. 

Mõlemad argumendid näivad veidi otsitud ning hõredad. Aga nii selle nimemuutuse kui ka P. suhtumise taga on mingi must-valge konflikt Guajaanas. P. ütles, et vagetel on raske siin töötada ja äri teha, koheldakse halvasti ning kõik on keerulisem. Ja seda olen ka ise märganud, et ka täiesti informaalsetes olukordades, tänaval vms, on tunda teatavat vaenulikkust. Ja see, et kuigi mul ei ole pigmenti ei ole mu vanavanemad kunagi sundinud ühtki vägivaldselt Aafrikast kohale toodud inimest oma aiamaad kaevama, ei huvita kedagi. 

Üldiselt ma arvan, et see vaenulikkus ning praegune nö valgete diskrimineerimie on kuhjaga väljateenitud. Samas vaen ei saa sünnitada midagi head…

Ka rääkis P. et mõned kohalikud poliitikad ratsutavad selle vaenu õhutamise seljas ning lõikavad sellelt ka arvestatavat populaarsust. Mulle ei ole eriti sümpaatne prantslaste üleolev suhtumine, et nende ‘ratsionalsed’ argumendid on paremad kui kohalike ‘emotsionaalsed’ argumendid. Väide, et kui Guajaana iseseisvuks saabuks kaos, korrumpeerunud banaanivabariik vaesuse ning kodusõdadega kõlab tõenäoliselt, aga ei anna minu arvates alust igasugusest kohalikust poliitilisest sisendist ülebuldooserdada. Täieliku keskvalitsuse domineerimise ning iseseisvuse vahel on ju veel päris palju astmeid. Pean ütlema, et ma ei ole kursis poliitikaga Guajaanas ega Guajaana suunas. Need on lihtslat muljed, mis põhinevad inimeste suust kuuldul.

P. muuseas ei ole prantslanna vaid pärit hoopis kolumbiast, aga selgelt näeb neid asju läbi prantslase silmade, mulle näib.