24.07.2012

Kogusime veidi lisaks taime C. ning täesti enneolematu (!) koguse taime G.

Ühtlasi leidsin metsast lühikese matsheete, mis nägi välja täitsa uus ning oli väga terav. Võtsin trofeeks. See on tõepoolest nii lühike, et teda on reaalne ka niisama metsas matkates kaasas kanda.

Iga kord, kui lähen taimi kuivatisse viima on B. lapsed (kuivati on B. hoovis) õuepeal vastas, et anda mulle võtmed ja uudistavad siis, millega ma tegelen ning on puha ‘’bonjour!’’; ‘’mercy!’’ ja ‘’au revoir!’’, see on päris vahva.

Täna oli ühe muidu päris vahva situatsiooni juures pisut fotograafilist ebaõnne. Hommikusel jalutuskäigul nägin ühe õie juures metallikrohelist mesilast, keerasin ette makroobjektiivi ning otsisin välja välgu, kui kuulsin kraaksumist - tulemas oli aarade ülelend. Lasin nende pihta mõned kaadrid makroobjektiiviga, sest aarad on minu mõttemaailmas üldiselt neil päevil hõivanud Püha Graali positsiooni. Aga seekord oli kahjuks veidi nagu oleksin sirutanud käe püha graali järele ning siis selle sisu (veini, vere?) endale särgile ajanud. 

Kui aarad olid puude taha kadunud oli ka mesilane oma eluga edasi liikunud, pääsenud.